- Eesti riigi areng eeldab kvalitatiivseid muutusi riigikorralduses
- Eesmärgiks peab olema koostöö ja inimese areng, mitte kasum iga hinna eest
- Vastandumise asemel tuleb rohkem andestada ja leida ühiseid väärtusi
- Kindlaim kaitse igale rahvale on kokkuhoidev ja sidus ühiskond
Veebruari viimasel päeval kogunesid Postimehe toimetaja kutsel koolitaja ja mentori Aivar Halleri juurde arengunõustaja Tiit Urva ja Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi tegevjuht Kristiina Esop. Rääkisime, millist nõu võiksid kogenud juhtimiskonsultandid ja ettevõtlusnõustajad valitsusele anda, et meie riik areneks ning ka igale inimesele oleksid tagatud vabadused ja arenguvõimalused.
Eesti ühiskonna ja riigi kohta on öeldud, et areng on peatunud. Mida teha, et me jälle edasi liiguksime?
Haller: Jagan professor Ülo Vooglaiu veendumust, et areng seondub kvalitatiivse muutusega. Majanduse valdkonnas käib jutt paraku kasvust ehk kvantiteedist. Kui uut kvaliteeti ei teki, on asi halb.
Kurb näide koolist: meie haridussüsteemi seadusandlik regulatsioon on üks Euroopa parimaid. Seaduste üldosad kirjeldavad kenasti, milline peaks olema noore inimese ja õpetaja ideaalne arengukeskkond. Kuna aga seda seadustikku pole võimalik praktiliselt rakendada, siis uut kvaliteeti ei teki.
Suur hulk ilusaid ja vajalikke sõnu on reas, aga kui õpetajal on klassis rohkem lapsi, kui tal jagub võimekust, siis ei suuda ta luua iga õpilasega head usalduslikku suhet. Paljude laste anded ehk Eesti rahvuslik rikkus jääb avastamata ning võimeteks kujundamata.
